Viimasel ajal on meedias laialt levinud arvamus , et LED on külma valguse allikas. See väide on aga väär, vaatamata sellele, kas silmas peetakse valguse külma tooni või LED valgusallika temperatuuri. Töötava LED-i töötemperatuur on veidi üle 60°C ja küsin siinkohal: kas radiaator, mille temperatuur on 60°C, on külm? Kui silmas peetakse värvitooni, siis küsin samuti: milline LED on külma valguse allikas. Kas punane, roheline ,kollane või valge? Tõenäoliselt on selle väite autorid silmas pidanud valgeid LED lampe, mille värvustemperatuur on 6500K. Laiendada aga seda kõikidele LED-le on asjatundmatu ja väär.

      Palju on juttu ka sellest, et LED ei eralda soojust, muutes kogu tarbitava energia valguseks. Ka see ei pea paika. Kui tavaline hõõglamp muudab nähtavaks valguseks umbes 2% tarbitavast energiast, siis parimad 1 vatise kiibiga LED lambid umbes 30%. Energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest olekust teise. Tihti väidetakse, et meie oludes on hõõglamp ühtlasi ka täiendava soojuse allikaks ja seetõttu ei tohiks hõõglambi poolt soojuseks muundatud energiat vaadelda kui asjatult kulutatut. Siseruumides see kütteperioodil ka nii on, aga suvel või väljas?  Suvekuudel on hõõglampidest eralduv soojus ainult lisakoormus konditsioneerile.

Seda, et LED valgustid vajavad jahutust ja ei ole külma valguse allikad, iseloomustab ilmekalt alljärgnev pilt, kus on kõrvuti kaks erineva võimsusega lampi. Nagu näete on suurema võimsusega valgustil ka suurem radiaator.

     Ruumides optimaalse sisekliima ja valgustuse saavutamiseks on  igal asjal oma otstarve. Lamp annab valgust ja kütteseade  soojust. Ainult nii saavutame parima tulemuse. Siinkohal peame märkima, et loomulikult ei saa LED valgustuse korral rääkida enam mingisugusest  märkimisväärsest ruumide kütmisest valgustitest eralduva soojusega, sest LED poolt tarbitav võimsus on halogeenlampidega võrreldes umbes 10 korda väiksem.

     Väidetakse, et LED on tundlik pinge suhtes. Tehke katse: asendage regulaatoriga reguleeritav halogeenlamp nimipingega 100-240V LED lambiga. Ükskõik kuidas ka pingeregulaatorit reguleerite, jääb nimipingega 100-240V LED valgusti valgusvoog muutmatuks. Siit aga ei tule teha järeldust, et LED-de valgusvoogu ei saa muuta. Reguleerimiseks on vaja lihtsalt teistsugust regulaatorit.

     Väide, et LED valgustusel on kõrge omahind on vale. Suhteliselt kõrge on küll lambi või valgusti hind aga mitte kasutamine. Võtame võrdluseks 11W säästulambi, mille ostuhind on 50 krooni. Tootja andmetel on tööiga  5000 tundi, valgusvoog umbes 600 lm. Sama valgusvoo saame tänapäeval 7x1W –LED-iga, mis maksab küll 10 korda rohkem aga kestab ka 10 korda kauem. Võttes hinnaks 1,4 krooni/kWh säästame LED eluea jooksul 200kWh ehk 280.- krooni. Tundub olevat vähe, aga piisavalt selleks, et kummutada väide, et LED valgustusel on kõrge omahind. Lisaks, arvestades elektrienergia hinna tõusu , tuleb tegelik sääst suurem. Objektiivsuse huvides olgu lisatud , et enamik säästupirne 5000 tundi vastu siiski ei pea ja LED- de kasutamisel baseerub nende kasutusiga tootja lubadustele.

     Väide, et  LED-ide valguses võivad objektide värvid paista teistsugused, peab paika avalikes käimlates, kus seda tehakse sihilikult. Ka sinise hõõglambi kasutamisel paistavad värvid teistsugused. Kaasaegsete LED-de värvusülekandetegur on täiest võrreldav hõõglampide omaga, säästulampidest aga kindlasti parem.

     On küll teatavaid probleeme LED-dega suure valgusvoo saamisel, et valgustada suuri pindasid, aga areng on olnud tormiline ja ei julge väita, et tulevikus LED valgustid jalgpalliväljakuid ei võiks valgustada. Tänavavalgustuses on LED valgustid juba kasutusel. Lähiajal tulevad turule valgustid, mis valgusviljakuselt konkureerivad  praegu kasutuselolevate naatriumlampidega,  kuid ületavad neid oluliselt värvusülekandeteguri poolest.

     Kokkuvõtvalt võime tõdeda, et on ainult aja küsimus, millal LED valgusallikad säästupirnid troonilt tõukavad. Käesolevas artiklis toodud  säästupirni ja LED võrdlus on piiripealne. Madalamatel võimsustel edestab LED säästulampi oluliselt, suurematel võimsustel aga on praegu olukord vastupidine, kuid mitte kauaks. Praeguseks on Epistaril olemas 1W valdusdiood, mille valgusviljakus on 110lm/W, ja 3W valgusdiood, mille valgusviljakus on 105lm/W. Mõlema CRI on 90 ja valgustemperatuur 3000K.

     Palju olen kohanud ka tarbijaid eksitavat teavet, kus väidetakse, et toode asendab 60w hõõglampi, aga tegelikult on selle valgusvoog tunduvalt väiksem kui 60W hõõglambi oma. Tegelikkuses tuleb lähtuda Euroopa Komisjoni 18.03.2009 määrusest nr.244/2009, mis sätestab täpselt milline peab olema vastava CFL, LED või haloogeenlambi võimsus: